Omg kui lahe!

Täpselt nii öeldaks, kui ma hakkaks enda uue ideega tegelema. Nimelt mõtlesin, et kuradi vinge oleks, kui otsiks mingi seltskonna, valiks nendega kindla laulu välja ja teeks valmis sünkroontantsu kava. Lubage ma selgitan. Kujutage ette, et olete peol, inimesed suhtlevad ning muusika mängib meelsalt. Nt 6 inimest on eelnevalt kokku leppinud, et paneme meie kava loo peale vägagi diskreetselt ning ootavad hetke. Suhtlevad niikaua inimestega, mitte mingit märku andes, et midagi hakkab toimuma. Ja siis kui lugu läheb käima ja tuleb kava alguskoht, siis poole jutu peale PRAUHTI hüppavad kõik püsti ning hakkavad sünkroonis imekspandavaid tantsuliigutusi tegema. Mina sellist asja peol kõrvalt näeksin siis ma kilkaks küll kui väike tüdruk, et omg omg omg, niiiiiiii lahe.

Kujutage ette. Kui kellelegi mu idee meeldib ja tahaks ühineda, siis palun teada anda :)

Õnnelik olemisest

Ma ei taha rääkida sellest, nagu ma oleks meeletult õnnelik. Ei ma ei olegi õnnelik. Aga pole viga, sest ma pole ka õnnetu. Ma tunnen nagu mul oleks kohustus igas teises postituses möliseda mingi grupi või inimesega, sest mind ajavad nii mõnedki asjad närvi.
Näiteks mäletan kui ma sattusin rääkima ükskord klubis ühe minuvanuse üksikemaga (ei, ma ei sebinud temaga) ning ta hakkas halama, kuidas tema ellu on vaid halvad mehed sattunud ja kui õnnetu ta on ja kuidas ta tahab endale seda Härra Õiget. Ma ütlesin: "Ära hala, naine!" Ja siis selgitasin, et miks peaks mõni hea mees üldse tema juurde tulema, kui ta sellist emo-lõikumis meeleolu tekitab enda ümber. Et ilmselgelt tulevad osavad manipuleerivad seksi ja raha peal väljas sinu juurde, kui sa oled selline trainwreck. Sa oled lihtne saak ju. Kui sa tahad lõpetada enda halamisperioodi, siis lõpeta lihtsalt halamine! Muuda ennast ning voilà. Merci beaucoup. Mõtlesin, et minusugune sangar on nüüd jälle ühe elukese päästnud, aga ei. Sugugi mitte. Naisel oli kontrarünnak planeeritud. Ta hakkas ajama, et jah, sul on lihtne rääkida, sul on ehk täiuslikud sõbrad, aga ega nii lihtne siis ei ole ennast muuta. Ma jälle, et mis seal keerulist? Hakkad end kohe muutma samal sekundil ning jällegi olemas. Aga ei, naine oli osav, teadis mida vasturünnakuks kasutada. Pareeris mu argumendid sõnulseletamatu osavuse ja graatsiaga. Ta ütles, et EI, mina ei jookse enam kunagi kellegi järele, mina ootan kuni Härra Õige tuleb minu juurde, sest õiged mehed tulevadki ise naise juurde. Ma vaatasin selle peale, et tegemist on Preili Karnevaliga, ütlesin À bientot, merci beaucoup, GTFO ja läksin naerdes koduteele. Mõni lihtsalt ei taha õnnelik olla.

Natuke pohuismist

Mind hakkas järgnev teema natuke häirima, kui üks tuttav ütles midagi ja siis väljendas, et ta on pohuist. Minu arvates inimesed ajavad pohuismi segi selle easygoing suhtumisega, mida inimesed peavadki järgima. Nimelt pohuismi all peavad inimesed eelkõige silmas seda, et nad ei lase end asjadest häirida, elavad chillilt, ei hädalda ega vingu. Kui mõni sõber bitchib vms, siis ei hakka nutma selle üle, et sõber on nõme ja miks ta minuga nii nõmedasti käituma peab :S:S:S Hoopiski mitte, seltsilised! "Pohuist" võtab seda vabalt, sest ta teab, et milleks muretseda, milleks närveerida. Ma ise olen ka selline ja nii peabki.
Siiski peetakse seda pohuismiks, mind on ka palju palju selle järgijaks peetud. Aga lubage ma selgitan teile, kamraadid. Pohuistil on reaalselt kõigets pohui, teda ei huvita mis ta sõpradest saab. Tegelikult teda üldse ei huvita, kas tal on sõbrad või mitte. Sest tal on ju pohui. Ma ei usu, et enamikul teist, kes te olete "pohuistid", oleks enda perest ja sõpradest pohui, eks ju? Seega valige väljendeid. Kui ma ütlen millegi kohta, et mul on pohui, siis ongi reaalselt mul sellest suva. Ja seda see pohui tähendabki, et te teaksite.

Ja kui sa ütled, et sa oled pohuist, siis sa üritad lihtsalt end badassimalt näidata, kui sa tegelikult oled :)

Muideks, mul on koer nimega Kalle

See pealkiri on üks näide vestluse osast, mille nimeks on "Jutu jätkuks mainitud asjad". Viimasel ajal ma nagu natukene isegi vestluspartnerit sunnin ütlema mõne sõna jutu jätkuks. See on kõik tegelikult väga lihtne, me kõik kasutame seda nähtust vestluses. Aga kas olete varem ka mõelnud sellele, olete olnud sellest teadlikud?
Mina ka varem ei olnud. See võib olla väga lihtne. Põhimõtteliselt kui vestlus jääb seisma ja tundub, et pole midagi öelda, siis üks ikka inimestest mainib midagi, nö jutu jätkuks. Vahet pole kas ta küsib kella või räägib enda koerast nimega Kalle või siis peale pikka juttu ja vaikuspausi ütleb tüdruk enda poisile: "Muideks, ma olen rase."

Igatahes tunnen põnevust nüüd, kui ma tean, et on olemas spetsiaalne nähtus nimega "jutu jätkuks mainitud asjad."

Subkultuurid

Selle posituse idee on mul juba väga, väga kaua olnud. Ammu ammu rääkisime Olegiga subkultuuridest ja kirusime neid ikka väga palju. Ilmselgelt ma ei salli just goote ja emosid ja mis iganes enamlevinud subkultuure. Mind nad lihtsalt häirivad, aga ma ei roni ka neid raudlatiga peksma. Inimene on inimene, kuigi ma ei suhtle nendega just väga aktiivselt.
Ühes subkultuuride uuringute aines ülikoolis, kord lausus tudeng: ka turumutid on subkultuur. Seda kuuldes oli esmane mõte kere peale anda nii rumala jutu eest. Üritasid olla tark, sul ei tulnud välja, palun lahku ülikoolist. Aga hiljem hakkasime Olegiga sellele mõtlema. Et tegelikult võib niimoodi vaadata küll. Ka mina, suurim subkultuuride vastane ja ehtne mässumeelne pojake, kuulun tegelikult samamoodi subkultuuri. Lubage ma seletan. Me Olegiga moodustame omaette subkultuuri meestest(vähemalt varem olime sellised), kes on intelligentsed, võrdlemisi sportlikud, asjalikud, kuid kellele meeldib arvutimänge mängida ja võivad sinna maailma tundideks ja päevadeks mattuda, olla antisotsiaalsed elajad. Nö vabatahtlikud nohikud moe pärast. See teebki selle imelikuks, et kui varem üritati olla mittenohik, siis tänapäeval on nohik olemine võrdlemisi populaarne. Me moodustame omaette nõndanimetatud vennaskonna. Ja see vennaskond pole üldsegi mitte väikene. Ühesõnaga vaadelge neid nö asotsiaalide subkultuure, tibide subkultuure, varaste subkultuure jne. Kui hakata mõtlema, siis võib seda kõike niimoodi vaadelda.
Mulle meeldib olla subkultuur: vähemalt olen nüüd tolerantsem teiste vastu. Aga goodid hirmutavad mind ikkagi.

SH