Selle postituse kirjutamise idee andis mulle Sandra ehk cookiemonstaaz, kes on uskumatult tark. Ühesõnaga vaidlesime natuke ning ta rääkis keerulistest asjadest ja keerulisest elust. Selle peale ma endale omase fenomenaalsusega ütlesin, et keeruline on ju hea.
Natuke läheb see teema eelmise teemaga kokku. Ühesõnaga keeruline olek pole paha, sest lihtsus muudab mugavaks, ähmastab meeli ja laseb valvsusel hajuda. Keerulisus aga vastukaaluks annab analüüsile hoopis uue suuna, teravdab meeli, paneb inimese mõtlema. Mulle keeruline elu täitsa meeldib. Stressi on. Pinget? Oi kui palju. See on võrratu! Vahel mulle meeldib miskit väga keerulist endale ette võtta puhtalt seepärast, et see on väljakutse.
Kõike keerulist ja ka ebameeldivat peabki võtma väljakutsena. Teate küll seda tunnet, kui kõhus on ärevus, millegi sellise ees. Milleks pidasite end kunagi võimetuks, aga võtsite väljakutse vastu ning saavutasite ülima trimfi ehk kogemuse ja teadmise.
Mõelge kui igav oleks teie elu, kui see koosneks vaid teie mugavustsoonist, pole hirmu ja pole ärevust, kuid pole ka kuhugi püüelda. Iga päev peab alustuseks kas või ühe asja ette võtma, mis on väljaspool mugavustsooni, sest sellega laiendate enda mugavustsooni, te kohandute, muutes lõpuks kogu teadaoleva maailma enda mugavustsooniks. Täpselt nii ongi. Selline mõtlemine viib ühiskonda edasi minu arvates, võttes vastu uusi väljakutseid ning neid alistades.
Sellega on vaid üks probleem: kui maailm on sinu, siis kuidas tekitada endas pinget edaspidiseks? Selleks peab silmad lahti hoidma ja nägema võimalusi.
No comments:
Post a Comment